Chasing Livonian heritage on the Livonian Coast
Chasing Livonian heritage on the Livonian Coast
复制标题
在利沃尼亚海岸追逐利沃尼亚遗产
DOI：
--
复制
发表时间：
2018
期刊：
影响因子：
--
通讯作者：
V. Ernštreits
中科院分区：
文献类型：
--
作者：
Baiba Šuvcāne;V. Ernštreits
2018年，立窝尼亚文化空间被列入拉脱维亚国家非物质文化遗产名录，这是向列入相应的联合国教科文组织名录迈出的一步。本文旨在记录立窝尼亚非物质文化遗产的现状，特别是立窝尼亚语言，在立窝尼亚海岸。目前，这一领土没有视觉划界，由三个地方政府划分。这种分裂也可以在信息的显示中看到。标志和显示器使用立窝尼亚语，但其质量应得到提高。虽然拉脱维亚国家语言法规定，立窝尼亚和拉脱维亚的名字可以在立窝尼亚海岸一起使用，但没有官方的双语标志。旅游业经营者很少在他们的产品中使用立窝尼亚遗产。社区组织在这方面更加积极。在他们的活动中，人们可以了解这个地区的文化遗产，并听到立窝尼亚语。Baiba Šuvcāne，Valts Ernštreits：Liivi pärandi otsinguil Liivi rannal. 2018. aastal kanti liivi kultuuriruum Läti rahvusliku vaimse kultuuriipärandi nimekirja，et järgnevalt viia see vastavasse UNESCO nimekirja.在传统文化中，人们通常会将自己的文化融入到传统文化中，而在传统文化中，人们会将自己的知识传授给Kuramaa Liivi rannas。在Liivi兰德视觉上的祈祷，我是多么的幸运。Halduslik killustatus kajastub ka teabe paigutamisel.我们要在我们的生命中建立信心，因为我们的生命是有价值的，也是一个偏执的人。Ehkki Läti keeleseaduses on sätestatud，et Liivi rannas on lubatud kohtade ja organisatsioonide nimetustes kasutada läti keele komrval ka liivi keelt，ei ole tänaseni paigaldatud ühtegi ametlikku kakskeelset silti.旅游者在旅行时，他们的眼睛会发光，海豹会发光，它们会发光。Aktiivsemad on ühiskondlikud organisatsioonid，kelle korraldatud üritustel on Liivi rannas vanimalik tundma korppida mitmekesist kohalikku kultuuripärandit ja kuulda liivi keelt，mis ühendab liivi kultuuriruumi erinevaid tahke. Märksznad：vaimne pärand，keele doorkeneterimine，keelekeskkkond，keeleline maastik，liivi keelKubbvttkks. Baiba Šuvcāne，Valts Ernštreits.我的意思是我的意思是2018.这是联合国教科文组织的一项重要任务。如果你不介意的话，你可以把它放在一个小盒子里，然后把它放在一个小盒子里。但是，当我看到一个美丽的小女孩时，我感到非常高兴。Se um ndõb ka tieut äbīdlimizõs lagtimizõs Līvõd rāndas。如果你愿意，我会把你的名字写下来，但你的名字很有价值，你可以把它写下来。他说：“我的朋友，我的朋友。”旅游业需要的是一个更好的旅游业，而不是一个更好的旅游业，因为旅游业是一个更好的旅游业。Täs jo kierdavid āt setšd- nänt imimižis Lvvidas rāndas vanib nvidas setmiffi pavoizt kulturer pierāndvidakst ja kvidavidakeldha，mis um Lvidavidaklma arrogundi kubbpalštiji element.
In 2018, the Livonian cultural space was added to the Latvian National List of Intangible Cultural Heritage, a step towards inclusion in the corresponding UNESCO list. This article seeks to document the present state of Livonian intangible cultural heritage, especially Livonian language, on the Livonian Coast. Currently, this territory is not visually demarcated and is divided among three local governments. This split also can be seen in the display of information. Signs and displays use Livonian, but their quality should be improved. Though the Latvian State Language Law states that Livonian and Latvian names can be used together on the Livonian Coast, no official bilingual signs exist. Tourism business operators rarely use Livonian heritage in their offerings. Community organisations have been more active in this regard. At their events, one can become acquainted with the cultural heritage of this region and hear Livonian.Kokkuvõte. Baiba Šuvcāne, Valts Ernštreits: Liivi pärandi otsinguil Liivi rannal. 2018. aastal kanti liivi kultuuriruum Läti rahvusliku vaimse kultuuripärandi nimekirja, et järgnevalt viia see vastavasse UNESCO nimekirja. Artikli eesmärk on dokumenteerida liivi vaimse kultuuripärandi olukorda tänapäeval, seda eriti liivi keele ajaloolisel kasutusalal Kuramaa Liivi rannas. Praegu on Liivi rand visuaalselt märgistamata ala, mis on jagatud kolme omavalitsuse vahel. Halduslik killustatus kajastub ka teabe paigutamisel. Viitadel ja stendidel on kasutatud liivi keelt, kuid liivikeelse teabe kvaliteet vajab parandamist. Ehkki Läti keeleseaduses on sätestatud, et Liivi rannas on lubatud kohtade ja organisatsioonide nimetustes kasutada läti keele kõrval ka liivi keelt, ei ole tänaseni paigaldatud ühtegi ametlikku kakskeelset silti. Ka turismiettevõtjad on loiud liivi pärandi, sealhulgas liivi keele kaasamisega oma reklaaminfosse. Aktiivsemad on ühiskondlikud organisatsioonid, kelle korraldatud üritustel on Liivi rannas võimalik tundma õppida mitmekesist kohalikku kultuuripärandit ja kuulda liivi keelt, mis ühendab liivi kultuuriruumi erinevaid tahke.Märksõnad: vaimne pärand, keele dokumenteerimine, keelekeskkond, keeleline maastik, liivi keelKubbõvõttõks. Baiba Šuvcāne, Valts Ernštreits. Līvõd rāndas līvõd pierāndõkst vȯtšõs. 2018. āigast lopāndõksõl Līvõd īlma sai kēratõd Lețmō Rov vaimliz pierāndõks nimkerrõ ja īrgiz eņtš riek UNESCO nimkēra vōŗțõ. Kēra nīžõb iļ sīe, kui tǟdõl pandõb līvõd vaimli pierāndõks, īžkiz kēļ, um tämpõ Līvõd rāndas. Tämpõ Līvõd rānda äb ūo riekmīen nǟdõb ja um jagdõd kuolm mōgõr vail. Se um nǟdõb ka tieut äbīdlimizõs lagtimizõs Līvõd rāndas. Šiltõd ja stendõd pǟl um kȭlbatõd ka līvõ kīeldõ, bet tieut kvalitētõ vȯlks tīemõst jo paŗīmõks. Sīel īž āigal, laz kil Lețmō Vald kīel pandõks kītõb, ku Līvõd rāndas kūožnimīs ja mūši nimīs lețkīel kūoral võib kȭlbatõ ka līvõ kīeldõ, tämpiz sōņõ äb ūo tīedõd mitīdtõ kōdkēļiz šiltõ. Ka turism jeddõvõtājizt äb võrkõt tarmõ võimizt tundtõbõks sōdõ līvõd pierāndõksõks, ka līvõ kīelkõks. Täs jo kierdõd āt seļtšõd – nänt suggimižis Līvõd rāndas võib nǟdõ setmiņpūoļizt kultūr pierāndõkst ja kūlõ līvõ kīeldõ, mis um Līvõd īlma arīdi īdõkubbõ palštiji element.